Ise kaunistatud mobiiliümbris

Avastaisn toreda võimaluse ise mobiiliümbriste kaunistamiseks. Selleks leidsin Vunderi kunstitarvete poest 3D-Liner värvi, millega on võimalik joonistada paljudele pindadele (tekstiil, paber, puit, metall) reljeefse tulemuse saamiseks. Toone on neil valikus päris palju. Vaatasin just kodulehelt järgi ja valik on ikka meeletu. Mina ostsin enda oma SIIT. Ja mulle tundub, et seda värvi jagub päris mitme projekti jaoks, seega pole hind ka väga suur. Minul on peale kolme mobiilikorpuse kaunistamist kuskil pool veel alles.

Proovisin eBays tellitud mobiiliümbristele henna stiilis pilti joonistada aga tegelikult on võimalik ju ükskõik milliseid mustreid või tekste teha. Tulemus jäi minu arvates päris lahe, nii et tahaksin tulevikus teisigi toone proovida. Praeguseks olen ma aga hoopis telefonit vahetanud ja ei saanudki neid uusi kaunitare kasutada. Mõtlengi, et peaksin uuele telefonile ka korpused tellima, millele peale joonistada.  

Munadepühad

Küll on mõnus kui nädalavahetus kestab kolm päeva. Selle aja jooksul jõuab nii palju ära teha ja samas saab ka rahulikult aja maha võtta. Kui tavaliselt meeldib mulle pühadeks kodu kaunistada ja pisut selle tarbeks meisterdada siis sel aastal ma seda teha ei jõudnud, kuna jõudsin väikeselt suusapuhkuselt alles paar päeva tagasi koju. Seda enam on nii toredad laua peal olevad värvilised kaunistatud munad. Sel aastal jäi mul silm eriti palju peale just marmor stiilis munade kaunistamisele ja muidugi oli mul tahtmine see ka ise järgi proovida. Päris nii effektsed ei tulnud välja nagu oleksin tahtnud aga eks järgmine kord olen ehk juba targem. Lisaks kaunistasid meie munadekorvi ka klassikalised sibulatega värvitud munad. Kõik kokku tegid nii toreda värvigamma, et tuju on neid mune vaadates kohe rõõmsam :)

Veinipudelile uus nägu

Küll on maailmas palju erinevaid kunstiliike mida ma tahaksin proovida või millega põhjalikumalt tegeleda. Tõsiasi on aga see, et hea kui ma igapäevaselt üldse mõne kunstiasja kätte võtan. Möödunud nädalavahetusel õnnestus mul pisut klaasimaali proovida. Tähendab olen sellega ka põgusalt varem kokku puutunud, palju aastaid tagasi. Ning antud väikest teost ei saa just päris klaasimaaliks nimetada, pigem lihtsalt katsetuseks.

Leidsin kapist kunagi kõrvale pandud veinipudeli mille plaanisin kenasti ära kaunistada. Nüüd avaneski mul see suurepärane võimalus sest emal on just pooleli üks klaasimaal mille värve sain nädalavahetusel katsetata. Olemasoleval veinipudelil olid kõrgema mustrina puud, mille plaanisingi värviga üle võõbata. Valituks osutusid läbipaistmatud värvid mis andsid antud pudelile efektsema lõpptulemuse. Puutüved võõpasin tumepruuniks ja leheõite jaoks segasin mitme värviga roosa kokku. Värvimine polnudki nii lihtne nagu see esialgu tunduda võis. Klaasivärv oli pisut harjumatu ning pinnad väga väikesed. Käepärast olnud pintslid ei olnud ka kõige kvaliteetsemad. Kuid lõpuks nokitsedes sain siiski kõik valmis ja tulemus peaaegu selline nagu soovisin.

Pildile oli seda läbipaistvat pudelit päris keeruline püüda. Esiteks ei tahtnud see üldse seest ära kuivada ning oli pisut uduse moega ning kiirustades oli raskusi ka õige tausta valimisega aga vähemasti sai jäädvustatud ja see ongi peamine.

Raamatusoovitus - Värviraamatud täiskasvanutele

Kohe kui ma internetist Millie Marotta illustratsioonidega värviraamatust Loomakuningriik nägin teadsin, et ma pean selle saama.  Kuna tegu on ühe populaarse raamatuga meie raamatupoodide riiulitel siis ruttasin juba samal päeval poodi ja soetasin selle endale, et ma sellest ilma ei jääks. Raamat ise näeb nii uhke ja ilus välja, et ainuüksi seda kodus omada on suur rõõm. Mulle meeldib selle mõõt, mis on pisut suurem kui tavalised raamatud ja selle kaanel on imeilus kuldse trükiga muster. Vahel kodus võtan niisama selle raamatu kätte ja lehitsen ning imetlen.

Raamatus on palju erinevaid mustreid loomakuningriigist, väikesed mardikad ja putukad ning suured elevandid ja vaalad. Mõned mustrid on väga kirjud ning detailsed, teised seevastu on jäetud hõredamaks, et värvija saaks neid ise täiendada. Lehed on paraja paksusega, et neid saab julgelt värvida kuid päris vildikaga pole ma veel asja kallale asunud. Siiani olen vaid pliiatseid kasutanud.

Värviraamatuid seostatakse vaid lastega, kuid lugesin, et värvimine on kasulik ka täiskasvanutele. Psühholoogid ja psühhiaatrid on leidnud, et värvimine vähendab stressi, tekitab heaolutunnet ning ergutab loovust, meeli ja motoorikat. Minu jaoks on värvimine väga rahustava toimega, see võtab kõik pinged maha ning selle käigus saad olla oma mõtted valla lasta ja lihtsalt hetke nautida. 

Olen väga rahul antud ostuga! Kindlasti soovitan seda kõigile kellele värvimine ja kunst meeldib.  Hetkel tundub, et raamatuid veel meie poodides jagub. Avastasin muidugi alles nüüd, et selliseid värviraamatud on täiskasvanutele suunatult veelgi tehtud aga ma ei ole sellest lihtsalt varem kuulnud. Olen selle ostuga väga rahul, need pildid inspireerivad ja tekitavad tunde ise ka paremini joonistada ning tihedamini pliiats kätte haarata.

PS! Selle aja jooksul kui postitus jõudis mul draftis olla soetasin endale ka teise tegija Johanna Basfordi värviraamatu. Mõne asjaga on mul lihtsalt niimodi, et tahest tahtmata ei suuda ma neid poodi jätta, viimasel ajal on selleks raamatud. Kui võrrelda mõlemat raamatut siis kujult on nad täpselt samad, mis tundub veider sest autorid on ju erinevad. Ehk on siis kokkupanija või kirjastus sama, pole veel uurinud. Kuid mida võib selgelt eristada on see, et esimene raamat on täiesti kriitvalgete kaantega ja nii ka paberid, kus illustratsioonid on.  Teine raamat seevastu kollakate kaantega ja ka sisulehed on tumedamad justkui taaskasutatud. Ka on selle lehed poole tugevamad, usun et Johanna värviraamatut saaks julgelt ka tindipliiatsite või pastakatega värvida. Illustratsioonid on mõlemal ilusad ja erilised, ei oska ühte teisele eelistada. Ainult teisel raamatul on justkui väikesed ülesanded ja mõistatused raamatus.

 

DIY: Riputis

Võtsin hoodu, et need read kirja panna ning ammu meisterdatud kaunike siia näitamiseks tuua. Sel korral pildistasin pisut rohkem ka töökäiku ülesse, et seda põhjalikumalt näidata. Tegu on ühe äärmiselt toreda värvilise kodukaunistusega - riputisega. Kahjuks paremat nime ma antud meisterdusele eesti keeles leida ei osanud. Internetist võib leida palju õpetusi sellise riputise kohta mis on tehtud paberist. Minul on pisut teistmoodi versioon ja see sai tehtud vildist. 

Antud projekti jaoks läheb vaja: värvilist vilti (või tugevamat paberit/pappi), tikkimisrõngast, paela, kääre, liimi, niiti, õmblusmasinat.

Kõigepealt alustasin tikkimisrõnga katmist paelaga. Vaja läks vaid tikkimisrõnga sisemist rõngast. Selle külge kinnitasin õrnalt liimiga paela otsa ning seejärel asusin paela ümber tikkimisrõnga kerima. Kerisin nii pikalt kuni terve tikkimisrõngas oli kaetud, lõpu kinnitasin taaskord liimiga.

Seejärel tuli vildile joonistada ringikesed mille järgi sai hõlpsasti latakad välja lõigata. Mina tegin kahes suuruses ringid, kuid võid teha kõik kas ühes mõõdus või näiteks hoopis kolmes mõõdus. Kui kõik ringid olid välja lõigatud siis asetasin nad maha selles järjestikus kuidas neid kokku õmmelda soovisin.

Antud projektis on õmblemine nii lihtne, et sobib ka sellistele inimestele kes muidu õmblusmasinaga midagi suurt teha ei oska. Enne õmblemist jätsin üsna palju niiti lihtsalt jooksma ning alles siis alustasin esimese ringi õmblemist, kui üks ring sai läbi siis õmblesin tühjal käigul edasi nii pikalt kui suurt vahet kahe lataka vahele soovisin, siis õmblesin läbi järgmise ringi ja nii kordasin kuni lõpuni.

Seda tegevust tuleb korrata nii mitu korda kui mitu rida rõngaid sa rippuma plaanisid panna. Kõikide ridade ette ja taha tegin järele jäänud niidiotstest korralikud sõlmed ning alumised üleliigsed niidid lõikasin ära. Nüüd tuleb kõik riputavad read kinnitada tikkimisrõnga külge ühtlaste vahedega. Ning minu arvates projekti kõige raskem osa on kõik niidiotsad kokku panna ja tsentrisse saada, et need saaks kokku sõlmida ja sinna näiteks aas teha, et hiljem kuskile antud asi riputada.

Iseenesest siuke projekt palju aega ei võta ainult lõikamine on tüütu ja värve saate sättida täpselt nii nagu teile meeldib, ka ühevärviliselt või hoopis kirju läbisegi. Kindlasti soovitan järele proovida aga ütlen kohe ära, et paberist on kindlasti lihtsam teha, kuna see 5mm paksune vilt oli ikka päris jonnakas lõikamisel,  seega ei tulnud kõik minu ringid ideaalsed.

DIY: Toru vaasid

Tegu ühe mõnusalt lihtsa ja kiire 15 mintui värskendusega. Vaja läheb selleks kanalisatsioonitoru juppe, liivapaberit ja värvi. Äkki vedeleb kellegil kodus mingisuguseid torusid, kui ei siis ehituspoest saab ka. Hinnad on erinevad aga kuskil 2-3 euro kanti ühe jupi hind jääb. Ehituspoest sain kõikidele torujuppidele ka alumise niiöelda "korgi" osa. Ehk siis vaasi kokkupanemiseks ei pidanud ma muud tegema kui selle korgi torujupi otsa lükkama ja vaas oligi valmis. Liimida pole tarvis sest igal jupil on tihendid mis peaksid kenasti kinni hoidma. Kuna värvimata meenutavad need jupid ikka pigem torusid mitte vaase siis on tark mõte nad ka ära värvida. Selles osas on kõigil juba oma vaba valik. Ma usun, et näiteks valgena näeksid nad ka päris ägedad välja aga minu vaasid tulid sel korral kevadevärvilised. Et värvid paremini peale jääksid oleks tark ennem pind natukene õhukese liivapaberiga üle käia. Edasi jääb vaid värvimise vaev võid seda teha nii pintsli kui spreiga. Vaasid kuivama ja valmis nad ongi :) Kasutada saab neid erineval viisil, näiteks vaasina või meigiasjade ja kontoritarvete hoiustamiseks.

DIY: Teekarp

Selle aasta esimeses Mareti numbris võib leida minu meisterdatud teekarbi. Selle projekti puhul on tegu ühe minu lemmikuga üle väga pika aja. Ei tea kas asi on selles, et olen suur tee sõber või lihtsalt kukkus kuidagi hästi välja.

Igatahes tegu on ühe väga lihtsa meisterdusega mida soovitan igalühel järgi teha. Poes olevad teekarbid ei ole alati väga soodsad või näevad üsna igavad välja. Ise tehes saab aga teha täpselt sellise nagu endale meeldib. Sobiva kuju, suuruse ja värviga.

Esmalt tuleb leida üks vana küpsisekarp mis on seisma jäänud. Mina kasutasin ümmargust kuid tegelikult võib see ükskõik millises kujus olla. Värvisin karbi üleni valgeks, teha saab seda nii spreivärvi kui ka pintsliga. Sisse tegin teekotikeste jaoks sektsioonid. Võtsin selleks vajalikud mõõdud ja lõikasin papist ribad välja, katsin need kirju paberiga, et sisu oleks lõbusam. Kaanele kirjutasin šablooni abil Tee. Kuid sinna võib midaiganes joonistada või kirjutada kas näiteks mõne lemmik tsitaadi või hoopis mõned ilusad mustrid. Ja nii lihtne see tegemine ongi!

DIY: Küünale joonistamine

Selliseid küünlaid olen ma korra juba varem ka teinud. Kuid sellel korral sain joonistamiseks õiged vahendid. Nimelt on kaupluses Kunst & Hobi Galerii erinevad vahapliiatsid müügil, millega on juba mõnus lihtne küünlale joonistada. Värvivalik on suur, kui parasjagu kõik värvid just otsas ei ole. Minul vedas ja just sellised pruunikad/pronksikarva toonid olid üle, kes siis ikka talveajal sellise toonidega küünal kaunistada soovib. Saingi juurde teha veel mõned hennatoonis küünlad. Algselt arvasime emaga, et ega sellest pliiatsis eriti palju küünlaid teha ei saa aga ma sain ilma vaevata vähemalt 5 küünalt valmis ja päris tühi ta veel ei olegi.

Joonistatud vaha kuivab küll pisut kauem ära ja tervet küünalt ühe joruga ma valmis teha ei saanud sest üks külg pidi vahepeal kuivama aga muidu on tegu küll väga mõnusa ja mugava asjaga. Lisaks kinnitub ta küünla külge nii hästi, et ei pudene hiljem enam kuhugi ära ning joonistus on jääv. Sattusingi nii hoogu, et tahtsin veel teha valge vahaga punastele küünaldele ka midagi jõululikku aga kahjuks oli valge värv otsas kui seda poodi otsima läksin.

Küünlakaunistus

Pinterestis ringi kolades leidsin ma väga toredad henna stiilis kaunistatud küünlad ja muidugi tahtsin ka ise selle tehnika läbi proovida.

Tegemine on väga lihtne, selleks läheb vaja heledat küünalt (mina sain enda omad kas Selverist või Prismast) ja hennapastat (minu oma on ostetud Universaal Universumist). Ning siis meelepärane pilt küünlale maalida. Lõpuks kui henna on kuivanud siis võiks selle ka üle lakkida muidu hakkab joonistus pudenema. Otsisin internetist palju erinevaid kavandeid kuid lõpuks kombineerisin midagi peast kokku. 

Mulle väga meeldib heleda küünla ja tumeda joonistuse kontrast. Kahjuks oli minu henna pisut kuivanud ja pilt pole nii sujuv nagu olla võiks. Aga koduseks kasutuseks sobib kenasti. Muidugi võib küünlaid millega iganes kaunistada aga kuna mul oli henna olemas ja olen seda varemgi teinud siis hennamaaling küünlale tundus geniaalse ja toreda ideena.
Põletasin kodus ühe küünla ära ning sellega tuleb ikka päris ettevaatlik olla, hennajoonistus tahtis pisut nagu põlema minna. Seega targem on neid põletada vaid joonistuseni või näiteks panna neile hiljem hoopis teeküünal sisse.

PS! Ärge unustage ka loosimisest osa võtta.

Tere henna

Kuskil nädalake tagasi põikasin ma kaubanduskeskuses aega parajaks tehes ka Universaal Universumist läbi ning tõin sealt endaga kaasa kaks henna tuubi. Minu viimased hennavarud olid täiesti ära kuivanud ja ega talvisel ajal seda tegema ei kipu. Hetkel aga suvi vaikselt paistab ja nii võib käsi/jalgu hennaga ju kaunistada. Nii ma siis tegingi endale reede õhtul kodus istudes käele henna. Natukene läks aega enne kui tunnetuse taas kätte sain aga lõppkokkuvõttes tuli täitsa hästi välja. Henna kuivas mul väga korralikult ära, läksin koos koorikuga magamagi ja nii jäi ta õige tume. Seekord tahtis piltidele ka kiisu hirmsasti peale ronida. Talle pakkus väga huvi henna vänge lõhn.

Must valge

Leidsin oma kõvaketta pealt ühed pildid joonistustest mis pole siia jõudnudki. Tegelikult tegin ma need nüüd juba peaaegu aasta(!!!) tagasi. Uskumatu kui kiirelt aeg läheb.

Tehtud on nad taaskord siis mustaks värvitud lõuendile ning joonistamiseks kasutasin valget kriiti ja pliiatsit. Nägude peale pole mul ikka erilist annet, aga nüüd olen ma nendega seinal nii ära harjunud, et ega ei panegi enam tähele. Nii said nad tookord tehtud ja ju nii olema pidigi!