80 soovi

Kallis sugulane sõitis pooleks aastaks Erasmusega väljamaale õppima ja väikese meene soovisin temalegi kaasa teha. Seekord siis veidi teistsuguse kujundusega ja 80 sooviga, sest pisikesse purki lihtsalt enam ei mahtunud.

Ehetekarp

Ma pole enam just kuigi järjekindel blogitaja. Päeviti saab tööl juba piisavalt palju arvuti taga istutud, et õhtul arvuti ette enam ei kipu. Vahepeal tiirles mul lausa mõtted asi ära lõpetada, aga kahju hakkas ja midagi saab aegajalt ikka oma kätega loodud. Nii, et olgugi, et harva aga vähemalt on :)

Juba pikka aega tagasi oli plaan endale isa abiga teha suuremat sorti korralik ehtekarp. Mul olid sahtlikesed olemas, ehitada oli vaja vaid kest. Kevadest alates keerles mõte peas aga teostamiseni jõudsime isaga kuskil sügisel. Isa ehitas sahtlitele kesta ja tegi väikesed vaheseinad, et saaksin oma pudipadinodi ilusasti sahtlitesse ära piagutada.

Mina värvisin kõik sahtlid ja ümbrise ära ning sahtlite esiküljele liimisin tapeedi. Otsisin poest väikesed nupukesed millega sahtleid lahti tõmmata ja valmis ta saigi. Ausaltöeldes polegi veel mahti saanud sinna kõiki asju korralikult paigutada aga küll ma asja pegi ette võtan, ruumi on seal nii palju, et ma arvan jääb ülegi.