Kõndisin üks päev EKA majast mööda ja ma olin täiesti unustanud juba selle, et maja maha lammutatakse. Kui seda pilti nägin tabas hetkeks ikka nukrus. Mis sest, et selles majas sain ma vaid pool aastat veedetud aga mulle täitsa meeldis seal. Ja see suur roheline puu jääb meenutama meie pimedavõitu sissekäiku. Loodetavasti püsib puu seal ka uue maja kerkides.



