80 soovi

Kallis sugulane sõitis pooleks aastaks Erasmusega väljamaale õppima ja väikese meene soovisin temalegi kaasa teha. Seekord siis veidi teistsuguse kujundusega ja 80 sooviga, sest pisikesse purki lihtsalt enam ei mahtunud.

Ehetekarp

Ma pole enam just kuigi järjekindel blogitaja. Päeviti saab tööl juba piisavalt palju arvuti taga istutud, et õhtul arvuti ette enam ei kipu. Vahepeal tiirles mul lausa mõtted asi ära lõpetada, aga kahju hakkas ja midagi saab aegajalt ikka oma kätega loodud. Nii, et olgugi, et harva aga vähemalt on :)

Juba pikka aega tagasi oli plaan endale isa abiga teha suuremat sorti korralik ehtekarp. Mul olid sahtlikesed olemas, ehitada oli vaja vaid kest. Kevadest alates keerles mõte peas aga teostamiseni jõudsime isaga kuskil sügisel. Isa ehitas sahtlitele kesta ja tegi väikesed vaheseinad, et saaksin oma pudipadinodi ilusasti sahtlitesse ära piagutada.

Mina värvisin kõik sahtlid ja ümbrise ära ning sahtlite esiküljele liimisin tapeedi. Otsisin poest väikesed nupukesed millega sahtleid lahti tõmmata ja valmis ta saigi. Ausaltöeldes polegi veel mahti saanud sinna kõiki asju korralikult paigutada aga küll ma asja pegi ette võtan, ruumi on seal nii palju, et ma arvan jääb ülegi.

YOLO

Mõnda aega tagasi tegin ma sõbrannale kingiks ühe särgi. Juba päris pikka aega selge, et särk tuleb sõnaga YOLO aga kui seda tegema hakkasin oli nii palju variante peas. Mõte oli ka You Only Live Once täispikalt välja kirjutada. Lõpuks täitsa lambist tuli mulle pähe see Keep calm and...teema ning kujundus. Tegingi siis selle tuntud kujundusega. Pildi lasin peale ikka vanas heas t-särgipoes. Ostsin lisaks veel triigitavaid bling-blinge ja panin neid ka juurde. Need kivikesed andsid pluusile väga palju juurde. Lõpptulemus jäi väga mõnus, peaks kohe endale ka sellest "sarjast" mingi pluusi tegema :)

Vaateaken

Täna oli siis taas ühe aine hindamine. Kindlasti oli see üks mahukamaid ja raskemaid aineid mis meil olnud on. Nimelt kui enamus ained on tavaliselt projektipõhised, siis seekord pidime oma projekti ka teoks tegema! Valmima pidi siis vaateaken. 

Täitsa reaalselt tuli otsida endale kauplus, saada kokkuleppele ja koostööle ning lõpuks peale kavandeid asi ka teoks tehtama. Ma kohe ei teagi kui mahukalt ma hakkan seda instalatsiooni siin näitama. Aga ilmselt jätan palju punkte välja mis tegelikult tegema pidime. Igatahes minul vedas ja õnnestus teha vaateaken Sisustussalong Mustrile.

Vaateaken ennem

Tuli siis mõte teha aken hubasest

esikust, kus on ukse ees kuhjana palju kirju,

mis saadavad endas häid soove.

Mõte on jõulueel austada vanu traditsioone ja

tekitada inimestele nostalgiat. Tuletada meelde

milline rõõm on kirju postiteel saata ja neid ka

saada. Samasuguse nostalgilise tunde tekitab

antud kaupluses jalutamine ja väljapanekute

nautimine.

Valmis aken

Minul õnnestus vaateaken teha kõige väiksema eelarvega. Põhimõtteliselt ei olnud muud kulu kui trantspordikulu. Uks õnnetsus päästa kuskil vanast (lagunevast?) majast. Ümbrikuid sain sealt samast Mustri poest ning ka ühelt trükikojalt kes mulle lahkelt neid oli nõus andma. Retrohõngulised suusad on ka laenatud, ning muu pudipadi mis aknalt leida võib on poe kaup. Tegelikult on mul pilte veel ja veel, kui keegi soovib tööprotsessi või akna detaile näha, siis võin neid lisada :)

Oranž

Lõpuks valmis minu kauaoodatud kampsik. Tegelikult oli lugu selline, et see kampsun sai soetatud mul juba päris pikka aega tagasi. Aga kuna idee oli selline, et ema tikib mulle sinna midagi peale siis venis see "valmimise" protsess natukene pikaks. Nüüd aga külma tulekuga on see valmis ja mina olen nii rahul! Sai õige muster, õige koht ja õige värvid valitud, super :)

Pildile oli võimatu õiget värvi saada. Pole ta ühte ega teist, mis neilt piltidelt näha võib. Piegm siukene erk oranž. Terve kampsuni pilti mul hetkel kahjuks ei ole, aga muidu on mõlemal varrukal õlapeal selline tikand.