Kohe kui ma internetist Millie Marotta illustratsioonidega värviraamatust Loomakuningriik nägin teadsin, et ma pean selle saama. Kuna tegu on ühe populaarse raamatuga meie raamatupoodide riiulitel siis ruttasin juba samal päeval poodi ja soetasin selle endale, et ma sellest ilma ei jääks. Raamat ise näeb nii uhke ja ilus välja, et ainuüksi seda kodus omada on suur rõõm. Mulle meeldib selle mõõt, mis on pisut suurem kui tavalised raamatud ja selle kaanel on imeilus kuldse trükiga muster. Vahel kodus võtan niisama selle raamatu kätte ja lehitsen ning imetlen.
Raamatus on palju erinevaid mustreid loomakuningriigist, väikesed mardikad ja putukad ning suured elevandid ja vaalad. Mõned mustrid on väga kirjud ning detailsed, teised seevastu on jäetud hõredamaks, et värvija saaks neid ise täiendada. Lehed on paraja paksusega, et neid saab julgelt värvida kuid päris vildikaga pole ma veel asja kallale asunud. Siiani olen vaid pliiatseid kasutanud.
Värviraamatuid seostatakse vaid lastega, kuid lugesin, et värvimine on kasulik ka täiskasvanutele. Psühholoogid ja psühhiaatrid on leidnud, et värvimine vähendab stressi, tekitab heaolutunnet ning ergutab loovust, meeli ja motoorikat. Minu jaoks on värvimine väga rahustava toimega, see võtab kõik pinged maha ning selle käigus saad olla oma mõtted valla lasta ja lihtsalt hetke nautida.
Olen väga rahul antud ostuga! Kindlasti soovitan seda kõigile kellele värvimine ja kunst meeldib. Hetkel tundub, et raamatuid veel meie poodides jagub. Avastasin muidugi alles nüüd, et selliseid värviraamatud on täiskasvanutele suunatult veelgi tehtud aga ma ei ole sellest lihtsalt varem kuulnud. Olen selle ostuga väga rahul, need pildid inspireerivad ja tekitavad tunde ise ka paremini joonistada ning tihedamini pliiats kätte haarata.
PS! Selle aja jooksul kui postitus jõudis mul draftis olla soetasin endale ka teise tegija Johanna Basfordi värviraamatu. Mõne asjaga on mul lihtsalt niimodi, et tahest tahtmata ei suuda ma neid poodi jätta, viimasel ajal on selleks raamatud. Kui võrrelda mõlemat raamatut siis kujult on nad täpselt samad, mis tundub veider sest autorid on ju erinevad. Ehk on siis kokkupanija või kirjastus sama, pole veel uurinud. Kuid mida võib selgelt eristada on see, et esimene raamat on täiesti kriitvalgete kaantega ja nii ka paberid, kus illustratsioonid on. Teine raamat seevastu kollakate kaantega ja ka sisulehed on tumedamad justkui taaskasutatud. Ka on selle lehed poole tugevamad, usun et Johanna värviraamatut saaks julgelt ka tindipliiatsite või pastakatega värvida. Illustratsioonid on mõlemal ilusad ja erilised, ei oska ühte teisele eelistada. Ainult teisel raamatul on justkui väikesed ülesanded ja mõistatused raamatus.
